Maa arengu käigus lõi loodus hindamatu väärtusega mineraali – tseoliidi. Sellel kivimil on erilised füüsilised omadused, tänu millele on inimestele avanenud uued võimalused erinevates inimtegevuse valdkondades.
Teke
Mitme miljoni aasta jooksul, kõrgete temperatuuride ja kõrge rõhu mõjude all, toimusid vulkaanilise tuha sadestunud kihtides füüsilised ja keemilised muutused, mis tagasid tseoliitide heterogeense grupi tekkimise. Kõige levinumaks nende seast on klinoptiloliit.
Struktuur
Klinoptiloliidi struktuur on moodustunud kolmemõõtmelisest võrest, mis koosneb ränioksiidi tetraeedritest (SiO4)4-, mis on omavahel seotud hapniku aatomitega. Kusjuures osa räni aatomitest on asendunud alumiiniumi aatomitega (AlO4)5-.
Tseoliidi ruumiline konstruktsioon eristub suure pooride hulga poolest. Omavahel ühinedes moodustavad need kanaleid, kuhu jäävad pidama metallide katioonid või vee molekulid. Kokku moodustab nende pooride ruumala 24–32 % mineraali ruumalast.
Kasutamine
Looduslike tseoliitide kasutuselevõtt on dateeritud eelmise sajandi 50ndate aastatega, kui selle loodusliku materjali omadused said esmakordselt põhjalikult uuritud. Loodusliku tseoliidi tööstuslik kaevandamine ning kasutuselevõtt hakkasid algselt Jaapanis ning USA-s, seejärel ka euroopamaades.
Tänasel päeval kasutatakse klinoptiloliiti aktiivselt paljudes valdkondades: põllumajanduses, loomakasvatuses, ehituses, keskkonna kaitsmisel, vee ja põlemisproduktide puhastamise protsessides ning lisaks teistes tööstusharudes, mille nimekiri järjepidevalt kasvab.
Hetkel on teada umbes 1000 tseoliidi maardlat ning 42 tseoliidi eriliiki enam kui 40 maailmariigis. Tööstuskategooriate järgi tõestatud varud moodustavad rohkem kui 1,804 milj tonni, eeldatavad tseoliitide ressursid moodustavad üle 4 milj tonni.