KUIDAS MULDA ÕIGESTI ETTE VALMISTADA KÜLVIPERIOODIKS

Kevad läheneb! Üsna pea algab meeldiv sebimine ja sagin aiamaadel. Kellel on selleks peenrake aknalaual või rõdul, kellel suvila. See on kauaoodatud saak, oma kätega kasvatatud maitseroheline, köögiviljad, marjad ja puuviljad.

 

Kuidas siis valmistada mulda hooajaks õigesti ette, nii et selles jaguks alati piisavalt õhku ja niiskust? Kuidas teha nii, et alusmaterjalis säiliksid kaua toiteelemendid, juured saaksid aktiivselt areneda, kahjulikud ühendid nagu nitraadid, raskemetallid, liigne kogus väetist – ei mürgitaks taimi?

 

Palju vajadusi, või mis? Aga kõik need mured lahendab üksainus komponent, mida eelmise sajandi keskpaigast saadik lisatakse aktiivselt pinnasesse nii Jaapanis, Ameerikas kui ka Euroopas. Jutt on looduslikust mineraalist – tseoliidist.  Nüüdsest on see saadaval ka Lätis  ja Eestis.

 

Mille poolest on tseoliit nii eriline ja miks teised vahendid ei suuda olla samavõrd universaalsed ja tulemuslikud?

Looduslik tseoliit on naturaalne reguleerija, mida ei maksa segi ajada keemiliste väetiste ja kasvustimulaatoritega. Tseoliit lihtsalt reguleerib loomulikke protsesse pinnases. Vaid korra lisatuna toimib ta tervelt 3 aastat järjest!

 

Kuju ja struktuur. Kuidas töötab valikuprintsiip?

Juurestik areneb kiiresti tänu tseoliidi erilisele kujule, mis tekib suurte mineraalitükkide purustamisel. Suure hulga sakkide ja sälkude olemasolu tõttu tseoliidil võimaldab taimejuurtel nendest kergelt kinni haarata ja hakata korduvalt jagunema. Haarates aina uutest ja uutest tseoliidi sektoritest, kinnituvad juured vee ja toiteelementidega „reservuaaride“ külge, millest nad toituvad oma elu jooksul.

 

Tänu oma poorsele struktuurile suudab tseoliit ammutada endasse ja seejärel pidevalt anda edasi taimele vajaliku vee, lämmastiku, kaaliumi, fosfori ja teised elemendid, kindlustades sel moel ühtlase ja katkematu tema külge kinnitunud juurte toitmise.

 

Veelgi enam, kogumise ja äraandmise protsess osutub ioonivahetuse arvelt valikuliseks. Teisisõnu, tseoliit võtab pinnasest nii toitainete ülejäägi kui ka enamuse ohtlikest ainetest. Aga kui mullas kahanevad toitainete varud, annab ta otse juurtele vaid kasulikud ained ja ohtlikud jätab oma kiristallvõre sisse. Just sel põhjusel ei oma tseoliit looduses analooge.

 

 

Millised probleemid lahendab looduslik tseoliit:

• Taimede nõrk juurestik

• Taimede ühtlane toitmine

• Mulla niiskuse kiire kadumine

• Raske muld hapniku piiratud pääsuga juurte juurde

• Väetiste välja uhtmine haritavast pinnasekihist

• Toitainete üleküllus mullas

• Saastatus raskemetallide ja radionukliididega

• Reguleerib happesust, muutes selle neutraalseks

 

 

Mis puhul ja kuidas viia tseoliiti mulda?

Kui tahate parendada mulla kvaliteeti kasvuhoones, peenramaal või tubastes pottides ja saada kõrgekvaliteedilist saaki, rikastage oma mulda loodusliku tseoliidiga.  See on ohutu ja odav variant.

 

Lisades tseoliiti mulda juba seemikute kasvuperioodil, aitate te oma taimedel kasvatada võimsa juurestiku. Selle arengust oleneb mitte ainult taimede vastupidavus välisteguritele ja see, kui tugevad kasvavad taimed, vaid see aitab kaasa ka rikkaliku ja kvaliteetse saagi kasvamisele. On ju teada- mida tugevam juurestik, seda paremini taim toitub ja seda suuremad ja rohkemad viljad kasvavad.

 

Tseoliidi optimaalne kogus sel perioodil on 10-20 % mulla mahust ehk siis 1 liitri istutusmulla ettevalmistamisel lisage umbes 1 klaas tseoliiti osakeste suurusega  1-2,5 mm.

Taimede ümberistutamisel kasvuhoonesse või avamaa peenrasse on tseoliidi optimaalne sisaldus mullas 20-30 % mahust ehk 1 ruutmeetri peenra peale kulub umbes  25 kg tseoliiti.

 

Muidugi võib tseoliiti mulda viia ka vaid istutusaukudesse.  Selline meetod vähendab oluliselt tseoliidi kulu, aga on palju töömahukam, kuna iga aasta tuleb teha uued istutusaugud.

 

 

Ammoniaak, kaalium ja mulla multšimine

Ammoniaagi aktiivne sorptsioon on veel üks tseoliidi häid omadusi.  See aitab kasvuhoonetaimedel ära hoida keemilist põletust palavatel päevadel ja taimede arenguks ja kasvuks vajaliku lämmastiku kadu mullast. Kui tseoliiti lisada mulda, ei ole vaja nende asjade pärast karta.

 

Kui pinnas ei ole rikastatud tseoliidiga, aga taimede tõttu ei ole seda enam mulda viia võimalik, siis aitab tseoliidiga multšimine. Tuleb siiski meeles pidada, et tseoliit seob aktiivselt niiskust, mistõttu peale peenra multšimist tuleb see üle kasta.

 

Võime siduda mullas olevaid elemente võib olla väga kasulik ka üleväetamise korral. Näiteks kaaliuimi liig mullas võib viia tomatisaagi kaoni seoses ladvaosa mädanikuga. Selle tekke üks põhjuseid on kaltsiumi, mis on asendunud kaaliumiga, puudus taimes. Vaid 10% loodusliku tseoliidi lisamine alandab mullas kaaliumisisaldust kaks korda.

 

Aga mida teha siis, kui tomatid juba kasvavad ja maad ümber kaevata enam ei saa? Sellisel juhul võib mulda viia tseoliidijahu, mida kasutatakse kui söödalisandit kodu-ja põllumajandusloomadele. Kauplustesse saabub see toode müügile nimetuse MICRO all.

 

Imepisike osakeste suurus võimaldab tseoliiti veega segada ja mõne kastmiskorraga viia vajalik mineraalidekogus taimede juurteni. Selle juures ei lähe tseoliidi poolt seotud elemendid kaduma. Nii, kui neile kergelt kättesaadav varu mullas otsa saab, saavad juured need elemendid kätte tseoliidigraanulitest.

 

 

Kust tseoliiti osta?

Looduliku mineraali efektiivsus ja ohutus sõltub selle puhtusest. Lätis on saadaval tseoliit, mis on pärit Euroopa puhtaimast leiupaigast– Nižný Hrabovec Slovakkias. Ainult sellel tseoliidil on euroopa sertifikaat, mis lubab seda kasutada mahepõllumajanduses.

Tseoliiti saab osta Bauhofist, Seston Seemned.